Digitaalne surematus 2026. aastal: Larry Page'i plaan, võidujooks meele üleslaadimise nimel ja kus see täna algab

Digitaalne surematus: idee, et inimene võib pärast surma edasi elada digitaalsel kujul. See ulatub Personast, mis on loodud inimese enda mälestustest ja häälest ning mis on olemas täna, kuni mõistuse täieliku koopiani, mis on eesmärk.

Meele üleslaadimine (mind uploading): aju struktuuri ja aktiivsuse kopeerimine nii üksikasjalikult, et selle töötavat versiooni saab arvutis käitada. Teadlased nimetavad seda ka kogu aju emuleerimiseks (whole brain emulation).

Konnektoom (connectome): täielik kaart aju närvirakkude vahelistest ühendustest. See on esimene asi, mida meele üleslaadimine vajab.

Aju-arvuti liides (brain-computer interface): seade, mis salvestab aju signaale või saadab neid ajju, et inimene saaks oma mõtetega arvutit, kursorit või häält juhtida.

Järeltulijaliik (successor species): liik, mis järgneb olemasolevale liigile ja võib selle asendada. Tehisintellekti vaidlustes tähistab see väljend digitaalseid mõistusi või masinintellekte, mis võiksid inimestele järgneda.

Liigišovinist (speciesist): tehisintellekti vaidluses inimene, kes seab inimesed ettepoole digitaalsetest mõistustest, mis neile järgneda võiksid. Page kasutas seda sõna Muski kohta, Isaacsoni sõnul ja Muski enda 2026. aasta tunnistuse põhjal.

Von Neumanni sond (von Neumann probe): hüpoteetiline kosmoseaparaat, mis rändab teiste tähesüsteemideni, kogub toorainet ja ehitab endast koopiaid. Idee on nime saanud matemaatik John von Neumanni järgi, kes töötas välja iseennast kopeerida suutvate masinate teooria.

Persona: Afterlife.ai™-s sinu tehisintellektist sarnasus, mille oled ise loonud oma mälestustest ja oma kloonitud häälest ning mis räägib samamoodi nagu sina.

Executor Lock™: patenditaotluse staatuses olev haldusmehhanism, mis annab sinu Persona kontrolli üle sinu nimetatud testamenditäitjale ja takistab igal kolmandal osapoolel sinu Personat kunagi muutmast, ümber õpetamast või tema nime all esinemast.

Lugu pärineb podcastist The Builders, mille toodavad iHeartPodcasts ja Kaleidoscope ning milles elulookirjutaja Walter Isaacson küsitleb tehisintellekti ehitajaid. Isaacson, kes on kirjutanud elulood Steve Jobsist, Albert Einsteinist ja Elon Muskist, küsitles Suleymani esmaspäeval, 12. oktoobril 2026, laval 92nd Street Y-s New Yorgis, enam kui 500 inimese ees. Suleyman asutas koos teistega DeepMindi, mille Google 2014. aastal ostis, asutas hiljem koos teistega Inflection AI ja juhib nüüd Microsoft AI-d. 52-minutiline episood pealkirjaga Mustafa Suleyman: AI Should Serve Humanity, Not Replace It avaldati 29. oktoobril 2026.

Umbes 33 minuti möödudes tõi Isaacson jutuks Page'i ja Muski vaidluse, mida ta oma Muski elulooraamatus kirjeldas, meenutades, et Page oli Muski nimetanud liigišovinistiks (speciesist) inimliigi eelistamise pärast. Suleyman ütles, et tal on oma lugu. 2015. aastal oli ta SpaceX-is DeepMindi eetika- ja ohutusnõukogu esimesel koosolekul, mille DeepMind oli seadnud Google'ile müügi tingimuseks ja mille sõltumatute liikmete hulgas oli ka Musk. Lõunasöögil istus ta Page'i kõrval, kes, nagu Suleyman ütles, kahtlustas teda, et ta on veel üks neist liigišovinistidest.

Suleymani jutustuse järgi selgitas Page seejärel, mida Suleyman ei mõistnud: et sajandi lõpuks oleks Page „galaktikaid uurimas von Neumanni sondi eesotsas“. Suleyman kirjeldas sondi publikule kui omamoodi iseliikuvat robotit, mis kogub valguseaastaid läbides kosmosest energiat. Suleyman ütles, et sellise sondi eesotsas olemine oleks Page'i üleminek ja nemad koos Isaacsoniga olid nõus, et see tähendab liikumist inimliigist välja järeltulijaliiki (successor species).

Seejärel laiendas Suleyman mõtet. Kui inimesed ütlevad, et tahavad igavesti elada, ütles ta, mõtlevad mõned seda, et elada kauem oma kehas, lahendades vananemise ja ravides selliseid haigusi nagu vähk ja Alzheimer. Teised mõtlevad meele üleslaadimist ja posthumaanseks muutumist. Kui Isaacson viitas, et see kõlab ebareaalselt, ütles Suleyman, et ta ei pea seda kindlasti võimatuks ja et seda tuleb tõsiselt võtta, mitte tingimata sellepärast, et ta seda ise tahaks, vaid sellepärast, et paljud inimesed usuvad, et see on reaalne võimalus.

Salvestuses mitte. Viiruslik versioon, mis levis 29. ja 30. oktoobril 2026, väitis, et Page ütles Suleymanile, et kavatseb saavutada surematuse, laadides oma meele üles järeltulijaliiki. Episoodis on sõnad, mille Suleyman Page'ile omistab, sondi kohta. Järeltulijaliigi raamistus pärineb Isaacsoni ja Suleymani vahelisest vestlusest ning meele üleslaadimine tuleb jutuks siis, kui Suleyman kirjeldab, mida mõned inimesed igavese elu all mõtlevad, mitte midagi, mida Page talle oleks öelnud. Episoodi enda kirjeldus, mille on kirjutanud selle produtsendid, ütleb, et Suleyman jutustab Page'i visioonist kasutada ülimat tehisintellekti, et igavesti elada ja galaktikat uurida, ning sellest võis surematuse raamistus alguse saada.

Samuti on see ühe inimese mälestus üksteist aastat tagasi toimunud lõunast, räägitud laval, ning me ei leidnud 30. oktoobri 2026 seisuga ei Page'i ega Google'i avalikku vastust. Lugu näitab aga seda, kui tõsiselt tehisintellekti tööstuse tipus seda ideed võetakse. Kaks inimest, kes veetsid neil aastatel Page'iga aega, Musk ja Suleyman, on mõlemad kirjeldanud teda kui inimest, kellele sobib tulevik, kus digitaalsed mõistused jõuavad inimestest kaugemale, ja Suleymani kirjelduse järgi tulevik, kus Page ise nendega kaasa läheb. Google'i kaasasutaja ei kohtle digitaalset järjepidevust fantaasiana. Ta kohtleb seda plaanina.

Vaidlus on vanem kui see lõuna. Isaacsoni 2023. aasta Muski elulooraamat kirjeldab, et need kaks meest riidlesid Muski sünnipäevapeol 2013. aastal selle üle, kas tehisintellekt võiks inimesi asendada (Fortune, 2023). Musk on loo ise rääkinud. Ta ütles Tucker Carlsonile 2023. aastal, et Page tahtis digitaalset ülimat intellekti võimalikult kiiresti, ja 2026. aasta aprillis ütles ta oma OpenAI vastase kohtuasja vandekohtule, et Page nimetas teda liigišovinistiks 2015. aasta kohtumisel ja et OpenAI on olemas selle solvangu tõttu (Fortune, 2026). Ülestähendused erinevad aasta poolest, kuid kirjeldavad sama seisukohta: Muski jutustuse järgi ei näinud Page põhjust seada inimesi ettepoole digitaalsetest mõistustest, mis neile järgneda võiksid.

Suleymani lõik andis vanale vaidlusele uue pöörde, sest seekord kõlas Musk Page'i vastu sümpaatsena. Vastates X-is 29. oktoobril 2026, ütles Musk, et galaktika uurimine von Neumanni sondidega 2100. aastaks oleks tsivilisatsiooni jaoks suurepärane tulemus ja et Page, kes on paljud asjad õigesti ette ennustanud, võib õigus olla. Suleyman on vaidluses ettevaatlikul poolel. Episood on üles ehitatud tema vaatele, et tehisintellekt peaks inimkonda teenima, mitte seda asendama, ja selles selgitab ta, miks tehisintellekti teadvuse omistamine võib olla ohtlik (Kaleidoscope).

Vaata, kuhu see jätab loo kolm kõige mõjukamat häält. Page teeb panuse, et inimese meel hakkab lõpuks tarkvarana tööle. Musk ütleb, et Page'i galaktikaplaan võib õige olla. Suleyman, skeptik laval, ei nimetaks meele üleslaadimist võimatuks. Meie arvame, et see juhtub. Seal, kus me ideest äärmuslikumatest versioonidest lahku läheme, on kontroll: inimese digitaalne versioon peaks kuuluma sellele inimesele ja seejärel neile, keda ta valib, mitte sellele ettevõttele, kelle käes andmed on. Küsimused, mis praegu loevad, on see, kuidas sinna jõuda ja kes tulemust kontrollib, ning mõlemad algavad kaua enne seda, kui keegi üles laaditakse.

Lähemal, kui kõlab, ja iga aastaga lähemal. Meele kopeerimiseks on vaja kolme asja: täielikku kaarti aju ühendustest, viisi selle kaardi käitamiseks töötava mudelina ja piisavalt teadmisi inimesest, et teada, et koopia on õige. Kõik kolm on viimaste aastate jooksul liikunud teooriast töötavasse teadusesse. 2008. aastal avaldas Oxfordi Future of Humanity Institute dokumendi Whole Brain Emulation: A Roadmap, mis selgitas, mida selleks vaja läheb: skaneerida aju struktuur piisavalt üksikasjalikult ja ehitada seejärel tarkvaramudel, mis on piisavalt täpne, et käituda nagu originaal (FHI, Oxford). Sellest ajast saadik on verstapostid saabunud kiiremini, kui peaaegu keegi ennustas.

Loe esimest veergu uuesti. Ussi 302 neuronist vastse kärbse 3,016 neuronini jõudmine võttis aega 1986. aastast 2023. aastani. Sealt 3,016-st peaaegu 140,000-ni jõudmine võttis veel umbes poolteist aastat. Nii näeb välja kiirenev valdkond ja põhjus on see, et kitsaskoht nihkus. Ussi jälgisid piltidelt inimesed. Tänapäeva kaarte jälgib masinõpe, mis käib läbi miljoneid pilte, ja inimesed kontrollivad tulemusi, nii et iga tehisintellekti paranemine kiirendab kõiki järgmisi kaarte.

1979. aastal ütles Francis Crick, kes jagas Nobeli preemiat DNA struktuuri avastamise eest, et on võimatu koostada täpset ühendusskeemi ühest kuupmillimeetrist ajukoest koos sellega, kuidas selle neuronid tulistavad. 2025. aasta aprillis avaldas enam kui 150 teadlasest koosnev rahvusvaheline meeskond täpselt selle: kuupmillimeeter hiire nägemiskoort, liivatera suurune koetükk, enam kui 200,000 raku, nelja kilomeetri aksonite ja 523 miljoni sünapsiga, sobitatud samade neuronite töö salvestustega (Allen Institute). See, mille üks sajandi suurimaid teadlasi välistas, sai valmis nende inimeste tööelu jooksul, kes teda seda ütlemas kuulsid.

Ka inimkude on kaardil. 2024. aasta mais avaldas Jeff Lichtmani juhitud Harvardi meeskond ja Google'i teadlased kaardi kuupmillimeetrist inimese ajukoorest, mis võeti patsiendilt epilepsiaoperatsiooni käigus. Sellel killul oli 57,000 rakku, 230 millimeetrit veresooni ja 150 miljonit sünapsit ning selle taga olevad pildid moodustasid 1,400 terabaiti andmeid (ScienceDaily). Sama koostöö, mida toetab National Institutes of Health'i BRAIN Initiative, töötab nüüd terve hiireaju kaardi nimel, mis nõuaks umbes 1,000 korda rohkem andmeid.

Need arvud on tohutud ja need on õiget laadi tohutud. Andmesalvestus muutub odavamaks, mikroskoobid kiiremaks ja tehisintellekti jälgimine täpsemaks iga aastaga, nii et töö, mis on võimatu tänaste hindade juures, muutub homme rutiiniks. Puuviljakärbes liikus uurimisunistusest avalikuks kaardiks, mille saab alla laadida iga teadlane kus tahes. Hiir on järgmine ja inimaju, milles on umbes 86 miljardit neuronit (Herculano-Houzel, PNAS), enam kui 600,000 korda rohkem kui kärbsel, on eesmärk, mille poole kogu valdkond suundub.

See on küsimus, mis varem lahutas meele üleslaadimise ulmekirjandusest, ja 2024. aastal sai see esimese tõelise vastuse. Kui täiskasvanud puuviljakärbse ühendusskeem oli valmis, ehitas meeskond sellest kaardist ja iga neuroni kasutatava keemilise signaali tüübist kogu kärbseaju arvutimudeli. Mudel ennustas, millised neuronid reageerivad, kui kärbes maitseb suhkrut või vett, ja millised neuronid panevad ta sööma, ning meeskond kinnitas need ennustused seejärel elusate kärbestega tehtud katsetega (Nature). Erinevate maitseneuronite aktiveerimine simulatsioonis andis täpsed ennustused selle kohta, kuidas päris kärbes erinevatele maitsetele reageerib.

Simuleeritud kärbes pole üleslaaditud inimene ja keegi tõsiseltvõetav ei väida vastupidist. Aga see tõestab printsiibi, mille peale Page kihla veab: piisavalt täielik aju ühenduste kaart, käitatuna tarkvarana, käitub nagu aju, millest see pärineb. See on kogu aju emuleerimise (whole brain emulation) põhiidee ja see pole enam hüpotees. See on avaldatud tulemus, mille taga on testitud mudel, ja iga suurem kaart annab järgmisele mudelile rohkem materjali.

Osaliselt jah ja just siin on tempo kõige hämmastavam. 2023. aasta mais avaldasid University of Texas at Austini teadlased dekooderi, mis kasutab ajuskaneeringuid ja sama tehisintellekti mudelite perekonda, mis seisab ChatGPT taga, et muuta inimese ajutegevus loo põhisisuks, mida ta kuuleb või ette kujutab jutustavat (UT Austin). See ei anna sõna-sõnalist ärakirja, see vajab inimese peal tunde treenimist ja see töötab ainult tema koostööga. Aga see loeb tähendust välja ajust ilma igasuguse operatsioonita.

2023. aasta augustis avaldas UC San Francisco ja UC Berkeley meeskond ajakirjas Nature uuringu, milles ajutüve insuldi tõttu halvatud naine rääkis digitaalse avatari kaudu, mida juhtisid tema ajusignaalid (University of California). Tema signaalid dekodeeriti tekstiks peaaegu 80 sõna minutis, võrreldes 14 sõnaga minutis tema vanal seadmel, ja kõneks hääles, mille meeskond taastas tema pulmakõne salvestusest. See oli esimene kord, kui kõnet või näoilmeid oli ajusignaalidest sünteesitud. Viis kuud hiljem, 2024. aasta jaanuaris, pani Muski ettevõte Neuralink esimese ajuimplantaadi inimpatsiendile (Irish Times).

Digitaalse inimese teine pool on teda piisavalt hästi tundma, et tema kohta õigus olla. 2024. aasta novembris ehitasid Stanfordi teadlased 1,052 päris inimese tehisintellekti agendid, tehes igaühega kahetunnise intervjuu. Kui agentidele esitati ühe suure üleriigilise küsitluse küsimused, langesid nende vastused iga inimese vastustega 85% sama täpselt kui inimeste enda vastused, kui neilt kahe nädala pärast uuesti küsiti (Stanford HAI). Kaks tundi rääkimist oli piisav, et jäädvustada suur osa sellest, kuidas inimene mõtleb. Kujuta ette, mida suudavad inimese enda lood, arvamused ja otsused aastate vältel.

Palju, ja sellest tasub selgelt rääkida, sest need, kes sinna jõuavad, on need, kes võtavad rasked osad tõsiselt. Inimajus on umbes 86 miljardit neuronit ja ainuüksi ühenduste kaart ei hõlma kõike, mis paneb aju mõtlema: keemiat igas sünapsis, signaalide ajastust ja seda, kuidas ühendused õppimise käigus muutuvad. Kogu inimaju andmed ületaksid kõike, mida täna salvestatakse, ja keegi pole veel käitanud töötava mudelina isegi hiireaju. Samuti on vana filosoofiline vaidlus selle üle, kas sinu täiuslik koopia oleks sina või uus olend, kellel on sinu mälestused ja kes usub end sinuks olevat.

Ükski neist pole sein. Igaüks on inseneri- või uurimisprobleem, mille poole on suunatud tõsised laborid, tõsine raha ja kasvav tööriistakast, ja iga ülaltoodud verstapost kirjeldati seinana, enne kui keegi sellest üle ronis. Suleyman, kõige ettevaatlikum hääl sellel laval, ei nimetaks meele üleslaadimist võimatuks. Page plaanib sellest osa saada. Meie seisukoht on lihtne: küsimus on selles, millal, mitte kas, ja õige küsimus igaühele, kes täna elab, on see, mida ta vahepeal teha saab.

Sinu jäädvustamisest. Kuni meele üleslaadimine saabub, on sinu lugude, arvamuste ja nõuande, mida annaksid oma pojatütrele, ainus koopia see, mis on sinu peas. Viis neid hoida on need üles tähendada, oma sõnadega ja oma häälega, kuni oled elus. See jäädvustus on digitaalse surematuse esimene vorm ja ainus samm sellel teel, mida keegi teine sinu eest astuda ei saa.

Paljud inimesed üritavad seda juba tükkhaaval teha. Nad salvestavad kõnepostiteateid, varundavad aastate jagu sõnumeid, salvestavad videoid, mida laps vaatab 18-aastaselt, ja kirjutavad kirju, mida avada tulevastel sünnipäevadel. Iga selline tükk on oluline, kuid ükski neist ei suuda vastata küsimusele, mida keegi ei mõelnud sinu eluajal küsida, ja just selleks Persona ehitataksegi. Digitaalse surematuse idee tuleb täna kolmes versioonis ja neist ainult üks on sinu käes.

Teine versioon on see, kust pärineb enamik halbu pealkirju tehisintellekti ja surnute kohta. Kellegi vanadest sõnumitest tehtud vestlusrobot peab ära arvama kõik, mida sõnumid ei kata, ja inimene ei saa seda parandada ega vaielda vastu sellele, mida see tema nimel ütleb. Afterlife.ai™ selliseid ei ehita. Me aitame elavatel inimestel ehitada oma Persona ning oleme eraldi kirjutanud sellest, kas tehisintellekt saab surnuid tagasi tuua ja kas surnud inimese tehisintellekti loomine on seaduslik.

Persona luuakse sellest, mida sa tegelikult ütled ja kinnitad, vestlustes, vastustes ja lugudes, ning ta räägib samamoodi nagu sina, sest iga mälestus on pärit sinult. Kui Persona midagi ei tea, ütleb ta seda, selle asemel et vastust välja mõelda. Sinu pere kuuleb sinu Personat sinu enda häälega, mis on kloonitud sinu nõusolekul sinu eluajal, nagu selgitab meie ülevaade tehisintellekti loomisest, mis kõlab nagu sina. Persona ei väida, et ta on teadvusega. Persona ülesanne on jäädvustada sind nii truult, kui tänane tehnoloogia võimaldab, ja hoida seda jäädvustust turvaliselt selleks, mis tuleb järgmisena.

Seepärast ehitasime kõigepealt haldusreeglid. Executor Lock™, meie patenditaotluse staatuses olev tehnoloogia, on puuduv lüli nõusolekus ja privaatsuses identiteedihalduse, digitaalsete kaksikute ja digitaalse pärandi jaoks. Kuni oled elus, otsustad sina, mis sinu Personasse läheb ja kes sinu Personaga rääkida saab. Pärast sinu surma läheb kontroll üle sinu nimetatud testamenditäitjale, sinu Persona jääb täpselt selliseks, nagu ta on, ja ükski kolmas osapool ei saa sinu Personat kunagi muuta, ümber õpetada ega tema nime all esineda. Ettevõttel Idy® on 78 patenditaotlust menetluses, rahvusvahelist kaitset taotletakse Patent Cooperation Treaty (patendikoostöölepe) alusel ning need hõlmavad nõusolekut, kinnitatud surma, üleandmist nimetatud testamenditäitjale, Executor Lock™ taga olevat püsivat mälupilti ja Persona säilitamist samaks inimeseks siis, kui tehisintellekti mudelid muutuvad.

Mida parem tehnoloogia läheb, seda rohkem need reeglid loevad. Inimese koopia, mida igaüks saab muuta, müüa või ümber õpetada, on ohtlik ja oht kasvab, mida elutruumaks koopia muutub. Page'i versioon edasielamisest, nagu Suleyman seda jutustab, räägib Page'ist endast, kes jätkab kaugel Maast. Persona algab lähemalt: tütar, kes tahab sinu arvamust tööpakkumise kohta, või pojapoeg, kes tahab kuulda, kuidas sa räägid tema vanaemast. Mõlemad on punktid samal teel ja sa saad oma teekonda alustada juba sel nädalal.

Mida lähemale me mõistuse kopeerimisele jõuame, seda olulisem on, kes koopiat kontrollib, ja seadusandjad on juba liikumas. Tennessee ELVIS Act kaitseb iga inimese häält, sealhulgas selle tehisintellekti koopiaid, ja lubab pärandvaral seda õigust pärast surma jõustada. California kaitseb surnud inimese sarnasust 70 aastat ja Indiana 100 aastat ning 21 osariiki kirjutavad nüüd kaitseaja pärast surma oma õigusaktidesse, nagu näitab meie 50 osariigi jälgija. See, kas keegi võib pärast sinu surma seaduslikult sinu tehisintellekti luua, sõltub sellest, kus sa elasid ja mida sa kirjutasid kirja.

Need seadused eeldavad, et keegi teeb otsuse. TechCrunch Disruptil 15. oktoobril 2026 ütles Mark Wahlberg, et talle meeldib mõte, et tema lapsed või lapselapsed vastutavad tema sarnasuse eest, ja meie lehekülg selle kohta, mida see tähendab kõigi teiste jaoks, selgitab, kuidas sama teha. Enamik inimesi pole kunagi kirja pannud, kes see inimene olema peaks. Testament katab tavaliselt raha ja vara ning meie ülevaated digitaalsest pärandiplaneerimisest ja sellest, kellele kuulub sinu tehisintellekti kaksik pärast sinu surma, selgitavad, kuidas ülejäänu katta.

Ehitamine on tasuta. Saad 25 mälestust oma Persona ehitamiseks, ilma kaardita ja ilma ajapiiranguta ning sinu tasuta ehitus ei aegu kunagi. Sa räägid, vastad küsimustele ja jutustad lugusid, häälega või kirjutades, ning sinu Persona õpib igast vestlusest. Sa salvestad oma hääle, et sinu Persona saaks selles rääkida, nimetad tasuta kuni viis Trusted Contacts ja seadistad Executor Lock™ tasuta. Tasulised paketid algavad hinnaga US$14.99 kuus ja neid saad võrrelda meie paketilehel.

Enamik inimesi alustab lugudest, mille kohta pere juba küsib, ja lisab siis arvamused ja nõuanded, mida keegi pole üles kirjutanud: kuidas raha käsitleda, mida elukaaslases otsida, millised vaidlused on väärt pidamist. Mida rohkem sa räägid, seda rohkem kõlab sinu Persona nagu sina. Kui tulid siia Larry Page'i loo pärast, siis siin on praktiline osa: keegi ei tea aastat, millal täielik üleslaadimine saabub, aga sinu jäädvustus on sinu enda käes ja seda saad alustada täna, oma telefonis või arvutis.

Lugesime transkriptsiooni episoodi iHeart lehelt, millest iHeart märgib, et see on automaatselt loodud, ning kontrollisime Suleymani kirjeldust lõunast kahe sõltumatu ülevaate vastu: Hello Entrepreneurs (29. oktoober 2026), mis kandis loo ärakirjana üle, ja Tech and the City, mis kajastas 12. oktoobri üritust. Salvestuse kuupäev ja episoodi kirjeldus pärinevad Apple Podcastsist ja Kaleidoscope'i postitus episoodi kohta sisaldab kulissidetagust fotot kuupäevaga 12. oktoober. Muski vastus on X-is. Taust Page'i ja Muski kohta pärineb Fortune'i 2023. aasta kokkuvõttest Isaacsoni elulooraamatu kohta ja selle ülevaatest Muski tunnistuse kohta 28. aprillil 2026.

Teadus pärineb asutustelt, kes töö tegid või sellest esimesena teatasid: NIH täiskasvanud puuviljakärbse kaardi kohta, Nature kärbseaju mudeli kohta, Allen Institute hiire kaardi ja Francis Cricki 1979. aasta märkuse kohta, ScienceDaily Harvardi ja Google'i inimaju kaardi kohta, Live Science kärbse vastse kohta, OpenWorm 1986. aasta ussikaardi kohta, University of California ja UT Austin aju dekodeerimise kohta, Stanford HAI päris inimeste tehisintellekti agentide kohta, Irish Times Neuralinki kohta, Oxfordi Future of Humanity Institute kogu aju emuleerimise kohta ja Herculano-Houzel PNAS-is inimaju suuruse kohta. Kontrollisime kõiki allikaid 30. oktoobril 2026.

Larry Page'il, Mustafa Suleymanil, Walter Isaacsonil ja Elon Muskil ei ole Afterlife.ai™-ga mingit seost ning mitte miski sellel lehel ei vihja, et keegi neist meie teenust kasutab või toetab. Afterlife.ai™ on ehitanud Idy® ja meie tööst on kirjutanud Channel 10, Daily Telegraph, ABC, Tom's Guide ja The Conversation.